Arhitektuurne ja ehituslik projekteerimine

Arhitektuurne ja ehituslik projekteerimine

Projekteerimistööde alustamiseks on vajalik tellija poolt läbimõeldud ruumiprogramm: näiteks kui palju on tarvis elu-, magamis- ja vannitube ning kui suur peaks olema köök, lisaks tuleks kirjeldada, millisele kvaliteediklassile peaks hoone vastama.


Projekteerija koostab oma erialale vastavad joonised ja seletuskirjad ning taotleb vajalikud kooskõlastused (Tervisekaitse- ja Päästeametilt, kohalikult omavalitsuselt jms.) Projekteerimises osalevad mitmete erialade esindajad: elektri-, vee-, kütte-, kanalisatsiooni- ja üldehitusprojekteerijad. Konstruktorid teevad vajalikud tugevusarvutused.


Arhitekti pakutud erinevad lahendused tuleb läbi töötada kõigil kavandamisprotsessis oasalevatel eri valdkondade esindajatel. See võtab aega. Ka projekteerimine ja kooskõlastuste taotlemine on aegavõudev protsess. Seepärast soovitatakse kavandamistöödega alustada sügisel või hilissuvel, siis jõuab järgmise suve alguseks ehitustööde juurde. Abiks on projekteerija poolne selgitus, kui palju aega kulub nii projekteerimisdokumentatsiooni koostamiseks kui ka kooskõlastuste saamiseks.


Projekteerimistööde täispaketi kulud moodustavad ca 10 - 12% ehitustööde maksumusest. Seega 100 000 eurose ehitusmaksumusega hoone puhul teeks see ca 10 000 eurot. Paljudele tundub see summa kindlasti kaunis suur, kuid selle näol on tegemist projekteerimistööde täispaketiga, mis on vajalik, et tagada kiire ja tõrgeteta ehitamine ning hilisemad madalamad kasutuskulud. Tavaliselt tellitakse aga arhitektilt vaid arhitektuurse osa dokumendid (ca 5 000 eurot) ja esitatakse need ehitajale pakkumise tegemiseks. Kahjuks on see äärmiselt mõtlematu samm. Puudulike projekteerimisdokumentide järgi on ehitajal raske teha korrektset pakkumist, mistõttu tekib hiljem alati vaidlusi raha juurdeküsimise osas. Tagajärjena kulub ehitustöödeks tunduvalt rohkem aega või jääb ehitus hoopis pooleli, kuna lahkhelid on muutnud koostöö võimatuks.


Projektdokumentatsiooni valmimisel on mõttekas koostada üldehitustöödeks töömahtude loetelu ning kontrolleelarve. Arenenud riikides on töömahud ja kontrolleelarved projektdokumentatsiooni lahutamatud osad.


Kasulikke artikleid: " Mai Shein. Arhitekt. "Kas eramu projekt on odav või liiga kallis" Äripäev 01.12.99 »


Kas eramu projekt on odav või liiga kallis


Eramuehitaja ei kujuta projekteerijat valides ette, mida tähendab projekt, ega tea, millises mahus projektdokumentatsiooni ta vajab ja kas selle hind on kõrge või nii madal, et tekitab kahtluse projekteerija oskustes.
Projekti hinna kriteerium on maja keerukuse aste ja tellija erisoovid. Hoonete ehituse raskusklassid liigitatakse viieks, kõige madalamasse kuuluvad tööstus- ja abiehitused, kõige kõrgemasse esindusinterjöörid. Projekti tasumäär kõigub 2,2 ja 14,5 protsendi vahel. 60 000 eurose ehitusmaksumusega hoone puhul moodustab projekti maksumus 10% (III raskusklassi eramu) sellest ehk 6 000 eurot. Ehitusmaksumuse kasvades projekti tasumäära protsent alaneb. Hinnale lisanduvat käibemaksu eraisik tagasi ei saa.


Arhitektuurifirma üks ArchiCADi tarkvaraga töökoht maksab 8 000 eurot, lisaks plotterid, printerid, monitorid, kokku 16 000 eurot. Tehnikale lisanduvad riigi- ja olmemaksud. 60 000 eurose eramu arhitektuurne osa maksab 3 200 eurot, millest 30% kulub palgaks. Kaks arhitekti saavad kahe kuu töö eest koos projektijuhtimisega eriosade vahel kuu töötasuks 2400 eurot. Samas maksab mullivann koos furnituuridega 2 500 eurot.


Eramu puhul on tellija ja arhitekti vahelisi kooskõlastusi rohkem kui ühegi teise objektiga. Selleks kuluv tööaeg ei lähe tavaliselt kuhugi arvele, kuid on tähtis ja hea lõpptulemuse jaoks vajalik. Kõik laabub normaalselt, kui tellija on abikaasaga oma soovides üksmeelel. Kogemused näitavad, et eramu puhul tuleb arhitektil ennast häälestada pidevate muudatuste tegemisele projekteerimise käigus.


Osa tellijaid tahab eramule juurdeehitust. See on projekteerijale keeruline töö, sest tuleb arvestada olemasoleva maja arhitektuuriga. Siin on võimalik projekteerimistasu suurenemine 25 protsendini.


Arhitekti jaoks on kõige keerulisem olemasoleva eramu täielik ümberehitus. Rekonstruktsiooniprojekti tasumäär võib suureneda 50 protsendini. Seaduse järgi tohib projekti muuta hoone projekteerinud arhitekt. 50ndatel projekteeritud majade arhitektid pole tihti enam elavate hulgas, kuid valdava osa ümberehitustest moodustavad sellest ajast pärinevad hooned.


Hoonetüüpide projekteerimise raskusklassid ja tasumäär sõltuvalt hoone ehitusmaksumusest


I klass 2,2--6% lihtsad ehitised: tööstus-, põllumajandus- ja abiehitised, garaažid, parklad
II klass 3,2--9,5% tööstus- ja põllumajandushooned, lihtsamad elamud, spordihooned, motellid, mitmekorruselised garaazhid
III klass 4,2--12% eritööstushooned, kauplused, sööklad, klubid, raamatukogud, koolid, lasteaiad, motellid, elamud, saunad, pesumajad, spordihooned, büroohooned, puhkekodud, krematooriumid
IV klass 5,6--13,6% esindushooned: esinduselamud, valitsushooned, hotellid, restoranid, teatrid, kirikud, kabelid, kogudusehooned, kontserdisaalid, ülikoolid, pangad, teaduskeskused, muuseumid, haiglad, esinduskaubamajad, raudteejaamad
V klass 6,8--14,5% monumentaalkunstiteosed, esindusinterjöörid


Projekteerimistasu jagunemine eriosade vahel

 

  • arhitektuurne projekteerimine, sh sisearhitektuur 40...50%
  • ehituskonstruktsioonide projekteerimine 25...30%
  • veevarustuse ja kanalisatsiooni ning kütte ja ventilatsiooni projekteerimine 12...15%
  • elektri ja side projekteerimine 8...10%
  • muu 5...8%


Eskiisprojekt


Tellija esitab arhitektile planeeritava maja lähteülesande, mille järgi projekteerija koostab oma nägemuse ja kontseptsiooni. Pärast kahe-kolme nädalast (aeg sõltub hoone keerukusest, mahust, projekteerimisraskusest jne.) projekteerimist peaks valmima eskiisprojekt, mis on tellija ja arhitekti omavahelise töö tulemus ning millest võib välja lugeda järgnevat:

  • esijalgseid plaani-, vaadete- ja lõikejooniseid ning üldised andmeid (ruumi nimetusi, pindalasid ning gabariitmõõte).
  • hoone väliskuju ning konfiguratsioon (mis edasise projekteerimise käigus täpsustub ning detailiseerub).
  • seletuskirjas antakse üldine krundi ja hoone arhitektuurne lahendus, üldised konstruktsiooni materjalid ning tehnilised näitajad.
  • maksumus ca 1/3 põhiprojekti maksumusest.

Üldjuhul on vaja tellijale ja arhitektile hoone konfiguratsiooni kinnitamiseks ning edasiseks aluseks eriosade inseneride(-le) konstruktori(te)le.
Ekskiisprojekti võib vaja olla, olenevalt objektist, kooskõlastamiseks linna- või vallavalitsuse ametnike ja/või arhitektidega.